Terve album pühendatigi seitsmele hukkunud astronaudile. Jarre õppis Pariisi Konservatooriumis Jeannine Rueffi käe all. Ettevalmistus klassikalise muusika alal osutus väga kasulikuks eriti albumite Oxygène ja Rendez-Vouz juures. 1968. aastal lõpetas ta oma väitekirja "Kirjanduse ja muusika Faust", kus ta rõhutas Johann Wolfgang von Goethe ja Hector Berliozi tähtsust. Varsti pärast seda lahkus ta Pariisi Konservatooriumist ja kohtus Pierre Schaefferiga avangardistlikust G.R.M.-st (Group de Recherches Musicales 'Muusika Uuringute Rühmitus'). 7. oktoobril 1978 abiellus Jean Michel Jarre inglise näitleja Charlotte Ramplinguga. 2002 kihlus ta prantsuse filminäitleja Isabelle Adjaniga. 1995. aastal sai ta UNESCO Hea Tahte Saadikuks.Tema hobid on muusika ,´´Reeboki´´ sporditossude kogumine,kellade ´´Swatch´´kogumine ,vanade raadiote kogumine.Omab liftkabiini. Tema teosed: La Cage/Erosmachine (1971) Deserted Palace (1972)
Iennas Xenakis 20. sajandi teise poole heliloojate hulgas oli kreeka päritolu Iannis Xenakis (1922-2001) üks omanäolisemaid ja kompromissitumaid. Omandanud arhitekti ja inseneri hariduse, asus ta 1947. aastal tööle Pariisi. Pariisis sõbrunes Xenakis mitmete prantsuse heliloojatega, olulisimaks kujunes tutvus Messiaeniga, kes ei soovitanud tal hakata kompositsiooni õppima ja viis ta kokku elektronmuusika pioneeri Pierre Schaefferiga. Schaefferi stuudios kohtus Xenakis helilooja Edgard Varcse'iga, kelle eeskuju ja mõju oma muusikale ta ainsana tunnistas. Xenakis ignoreeris traditsioonilisi kompositsioonitehnikaid ja eitas intuitiivset või juhuslikku muusikas ning konstrueeris oma teoseid füüsika ja matemaatika reeglite-valemite järgi. Kuigi Xenakis seisis eemal kaasaegse muusika põhivooludest, on mitmedki tema ideed nüüdismuusikasse