Eksami kordamisküsimuste vastused
viise ning on antud arvukalt mitmesuguseid metsatüpoloogilisi klassifikatsioone
(Morozov, 1904; Cajander, 1909, 1926; Sukatsev, 1928, 1934 ; Rühl, 1932 ; Pogrebnjak,
1955; Ilves, 1953; Karu, Muiste 1958 ; Katus, Tappo 1965 jt.)
Esimesena kasutas eestikeelseid nimetusi taimekoosluste rühmade
iseloomustamisel A. Hueck 1845. aastal (Lane-Wald, Arro-Wald, Nõmme-Wald). Eesti
metsade esimese klassifikatsiooni publitseeris E. Schabak (1922). Oma töös jaotas ta,
tuginedes G. Morozovi õpetusele, metsad asendi järgi reljeefielementide suhtes neljaks
rühmaks, edasi rühmad peaasjalikult enamuspuuliigi ja alustaimestiku alusel. Kokku
eraldas ta 13 "puiestikutüüpi". Soome metsateadlane K. Linkola (1929) on Eesti
metsades eraldanud 15 metsatüüpi, kusjuures on käsitlemata jäänud nõmme- ja
lodumetsad. Puistud jaotas ta nelja rühma (nõmmemetsad, värsked metsad,
poolsalumetsad ja salumetsad). A