Üldine teatriajalugu I sügis
12. Seneca ja keiser Nero
Draamakirjandus sammus selles suunas, et oli mõeldud aind lugemiseks. See, mida me teame
Rooma dramaturgiast, pärineb Seneca tekstidest. Seneca tekstides on tohutu monoloogide arv,
dramaatiline pinge puudub, palju julmust väga verine. Seneca oli ka varajase inglise teatri
algtekstiks. Teadlaste arvates oli Seneca eesmärk ära rikkwuda võimalikult palju kreeka näidendeid.
Dramaatilisi etendusi ei olnud, loeti paberilt tükke. Sceneca jaoks draamategevus oli vähetähtsal
kohal. Armastas kirjutada traktaate. Seneca oli patriits, rooma riigis üks rikkamaid inimesi. Tema
jaoks keskseks probleemiks kannatuste ja surma probleem. Oli oma vaadetelt stoiku. Stoitsism oma
juurtelt kreeka küünikutest (Sophoklese aegsed nö nagu hipid) pärit. Nad õpetasid käitumisega,
manifest puudus. Nende käitumismeer oli väga väljakutsuv. Nad eirasid norme ja reegleid.
Küünikud rääkisid väga palju vaesusest. Stoikud olid rahulikumad