Prantsuse väed alustasid sõjategevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks, aga just see langes augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud brittidega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ja paisati tagasi. Marne’i lahing- Esialgne edu kasvatas Saksa enesekindlust ning sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati looduda Scchlieffeni plaanis ettenähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas ka see, et otsustaval hetkel võttis ülemjuhatus kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale. 2.sept 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud. Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma
Prantsuse väed alustasid sõjategevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks, aga just see langes augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud brittidega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ja paisati tagasi. Marne'i lahing- Esialgne edu kasvatas Saksa enesekindlust ning sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati looduda Scchlieffeni plaanis ettenähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas ka see, et otsustaval hetkel võttis ülemjuhatus kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale. 2.sept 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud. Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma
annaabi.ee 
