Agressiivne käitumine
teguriks.
Agressiivsus kui mõjude kombinatsioon
Zillmann (1979) arvas, et kõigi ülaltoodud keskkonnategurite ühiseks jooneks on see, et nad
tõstavad aktivatsiooni. Kuna agressiivsus või teised aktiveerunud emotsioonid on tihedalt
seotud füsioloogilise aktivatsiooniga teeb aktiveerituse tõus inimese vihaseks muutumise
hõlpsaks, juhul kui ka asjakohane stiimul olemas on.
Seda mõtet toetab kuulus Scachteri ja Singeri (1966) uurimus, mis näitas, et asjakohane
sotsiaalne stiimul (teise isiku kohalolek, kes toimis, nagu oleks ta kas vihane või õnnelik) võib
tekitada kaasneva emotsiooni. Uurimuses osalenud katseisikuil tugevnes kogetud emotsioon,
kui neid füsioloogiliselt aktiveeriti (adrenaliinisüstiga), aga ainult siis, kui nad ei oodanud
selliste füüsiliste sümptomite ilmnemist. Nad pidasid oma aktivatsioonitunde põhjuseks
annaabi.ee 
