Ferenz Liszt
Väga mõjus Lisztile 22. aprill aastal 1832 Siis
külastas ta Paganini viiulikointserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada
oma aja suurimaks pianistiks.
1835.a.sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kellega tal oli kolm last. Nad
elasid ja reisisid Sveitsis ja Itaalias, millele järgnesid edukad kontsertreisid kogu
Euroopas. Suhted Marie´ga aga jahenesid ning nende kooselu lõppes 1844.a.
1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von SaynWittgensteiniga, kellest sai
muusika ajaloolaste sõnul "Liszti elu teise poole ainus püsiv täht paljude planeetide ja
komeetide kõrval."
Aja pikku sõvenes Liszti huvi usu vastu. 1865 pühitseti ta Rooma Santa Maria del
Rosario kloostris abtiks.
Tol perioodil kirjutas ta oma olulisemad vaimulikud teosed uuendatud kirikumuusika
vaimus. Ta uuris Palestrina muusikat ja gregooriuse laulu ning sulatas oma
helikeeles polüfoonilise kontrapunktitehnika, Bachi tsitaadid ja moodsa kromaatilise
harmoonia.