Jean Batiste Say Jean Batiste Say Sai tuntuks oma 1803. aastal ilmunud tööga ,,Traktaat poliitilisest ökonoomiast", milles ta esines kui A. Smithi kommentaator ja edasiarendaja. Ta jagab poliitilise ökonoomia kolme ossa: 1. tootmine; 2. jaotamine; 3. tarbimine. Sayle on omane antihistorism. Püüdes tõestada, et materjalide mass, millest koosneb maailm, ei saa väheneda ega suureneda, tuleb Say välja järgmise teesiga: ,,Tootmine ei loo mateeriat, kuid loob kasulikkust". Sellel väitel on kaks aspekti: 1. tootmine ei loo mateeriat; 2. tootmine loob kasulikkust. Kasulikkuse teooria Tõi poliitilisse ökonoomiasse kasulikkuse teooria. Pole vahet väärtusel ja tarbimisväärtusel need mõisted on samastatud.
Tahetakse Alexit tappa kuid tal õnnestub ka siis põgeneda. Kuigi oli veel ainult mõned tunnid arvutite võrku lülitamiseni. Jõuab Alex seda takistada. Peale kangelastegusid sadetakse Alex tagasi kooli kuni järgmise ülesandeni. Teose kesksed tegelased. Alex Rider Vapper sportliku kehaehitusega,0 neljateistkümneaastane poiss Hr Irve Kunagine tsirkuseartis. Hästi koleda näoga ja õel. Herod Sayle halbade kavatsustega, kuri, halva lapsepõlvega mees Teose põhiteema. Põhiteemaks on siin koguda võimalikult palju infot kurjtegija vastu ja et kuidas pääseda järgmisest olukorrast eluga. Üldhinnang teosele. Üldhinnangu annan teasele hea, sest see raamat oli kaasaegne ja ka huvitav. Seda luhedes möödus aeg kiiresti ja see raamat ei tüüdanud ära.
Say sõnastas turuseaduse: pakkumine tekitab nõudluse ja maksumus tuleneb kasulikkusest. (Kasesalu, 2001) 5.3 Say majandusõpetus J. Say sai tuntuks oma 1803. Aastal ilmunud tööga "Traktaat poliitilisest ökonoomiast", milles ta esines kui A. Smithi kommentaator ja edasiarendaja. Selle kirjutise ning "Poliitilise ökonoomia katekismusega" ja kuueköitelise "Poliitilise ökonoomia kursusega" pani J. Say aluse majandusteaduse uuele suunale. Mitmed majandusteaduse ajaloo uurijad osutavad Sayle kui suurele Smithi ideede levitajale ja propageerijale. Kinnitatakse isegi, et oma "Traktaadiga" pani ta aluse rangelt teaduslikule poliitilise ökonoomia uurimise meetodile. Tegelikult propageeri Say Smithi mõningaid seisukohti, öeldes lahti teistest. Say nimetas "Rahvaste rikkust" piirituks kõrgete ideede kaoseks. Smithi kommentaatorina loob ta eelkõige korra oma eelkäija "territooriumil", jagades poliitilise ökonoomia kolme ossa: 1) tootmine; 2) jaotamine; 3) tarbimine.
annaabi.ee 
