Soome toidud
puududa mitmekilone nädalaid soolavees hoitud ja siis üle öö madalal temperatuuril
küpsetatud seasink. Lihavõttelaual võib võõramaalast üllatada aga mämmi - rukkijahust ja
linnastest valmistatud hapendatud, tarrendit meenutav musta värvi pühadetoit.
Soomlaste toidulaud erineb traditsiooniliselt ka piirkonniti: karjala pirukad ja karjala praad on
need, mis teevad kuulsaks Ida-Soome Karjala- ja Savomaa, Lääne-Soome Pohjanmaa on
taas tuntud kuni pool aastat säilitatava kuivatatud leiva ehk reikäleipä ja rammusate suppide
poolest.
Tänapäeva toidukultuur Soomes järgib üha rohkem Euroopa trende, kõrgelt hinnatakse
tervislikku ja mahetoitu, noorte seas on väga levinud taimetoitlus, õllejoomise kõrval levib ka
veinikultuur. Soome toidukultuurist on kindlasti lahutamatu kohvijoomine, seda ergutavat
jooki rüübatakse kõigi söögikordade vahel, ja seda vähemalt 5-6 korda päevas.