SOOMLASED Üldistus Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,57 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit.Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul neljast läänemeresoome hõimust (pärissoomlased, hämelased, savolased ja karjalased). Asualad Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Arvukus Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud
Turku, Hämeenlinna ja Viipuri kolm keskust. Vaimulikud ja aadelkond. Paljud aadlikud olid rootslased, hiljem ka sakslasi ja taanlasi. Oli ka kohalikke. Vaimulikud algusest peale kohalikud. 1200-1300 asustati turku Soome vanim linn. Kauplemiskoht, sinna käisid saksa kaupmehed. Olid kirikukihelkonnad. Feodalism Soome ei jõudnud. Soomest viidi välja karusnahku ja kala, sisse toodi soola. 14.saj lõpul levis katks, sõjakäikude vähenemine. Savolased tegelesid alepõllundusega. Pirkad elasid Botnia lahe ümbruses, neid nimetati Lapis käijateks. Nende seas oli nii soomlasi kui ka rootslasi. Käisid Lapimaal nahuku ja kala kogumas ja tegid siis nendega kaupa. Võisid laplastelt makse koguda. 14. Soome 15-16. saj. algul. Soome Põhjamaade unioonis. Kes? Taani, Norra, Rootsi liit= Kalmari union. Kuidas? Kolme riiki valiti juhtima üks õnnelik inimene, kelleks oli Erik XIII. Temast sai liidu ühine kuningas(Pommeri Eerik) Millal? 1397- 1523