Majandusarvestuse ajalugu
Vaja oli teada
rahvaarvu, maatükkide suurust ning kvaliteeti. Arvet hakati pidama sümbolites. Näiteks, et teada kui
palju külas rahvast on, tõi iga inimene hunnikusse kivi või teokarbi. Sellist tülikat arvepidamise
viisi kasutati tuhandete aastate jooksul. Hiljem, kui tekkis vajadus numbrite märkimiseks, sälgutati
triipe kepile või pulgale.
Esimene kirjaliku numbrisüsteemi leiutasid 3000 e.m.a sumerid. Nende numbrid olid erikujulised
märgid, mida vajutati savitahvleisse. Nende süsteem oli lihtne ning arvutamine toimus kümnend-
või kuuskümnendsüsteemis.
Keskaega peetakse raamatupidamise stagnatsiooniperioodiks. Raamatupidamine oli asukohakestne,
peeti arvestust eri rikkusest elanikkonna suhtes.
Sellest ajajärgust pärineb ka esimene aruanne- Riigivarahoidja Suur Nimekiri. Selles dokumendis
on täpselt kirjas, kui palju ning mida on inimesed Inglise kuningale võlgu olnud.
annaabi.ee 
