Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Aknad ja uksed tehti senisest suuremad ja tugevama
raamistusega. Üldiseks said raudhinged ja lingid. Laialdaselt kasutati saelaudu, neist tehti uksi, kaeti
kambripõrandaid ja lagesid. 19.saj lõpus hakati rehielamut väljastpoolt katma ka laudvoodriga. Eluruumid ja
laudad ehitati korraliku kivivundamendi peale. Hoogustus lubimördi kasutus, ühes sellega kiviseintega lautade,
tallide, keldrite jt hoonete ehitamine. Lõuna-Eestis püstitati 19.saj lõpust alates ka mõningaid kivi- või saviseintega
hooneid. Samal ajal hakati Lõuna-Eestis katuseid õlgede asemel katma laastudega ja varsti ka sindlitega. Uus
kattematerjal võimaldas teha ka viil- või poolkelpkatust.
Hakati pöörama tähelepanu ka elamute ja aitade välimusele. Kandenurki, tugiposte, murispuude ja sarikate
otsi kaunistati mitmesuguste lõigetega jne. Eluruumide välisukse ette ehitati madal viilkatusega trepikoda, algselt
pigem lahtised, katus toetas sammastele, uuemad tehti kinnised, sageli suurte klaasakendega
annaabi.ee 
