Rooma naine
Ühiskonna
kürgemates kihtides jätsid vanemad varanduse lastele ning ei eelistanud meessuguliini, mis
omakorda oli äärmiselt kasulik naistele. Ühtlasi mängis naiste jõukusel suurt rolli
tuumperekonna olulisus. Mehed pärandasid naistele oma varad ning naised pärandasid tihti
peale tütardele vara. Tütardele pärandamist seletab ka nähtus, et tihtipeale olid tütred ainsad
lapsed perekonnas. (Setälä 2004: 175-176)
Naised omasid tihti peale ka suuri savirikkaid maid. Need olid naised, kes tegelesid
tellisetootmisega ja mitte polnud ainult maaomanikud.
4. ABIELLUMINE JA LAHUTAMINE
Vanas Roomas polnud abielu samasugune nagu tänapäeval. Abielu polnud tingitud
armastusest kahe inimese vahel, vaid pigem valis perekonnapea välja kaasa ning levinud olid
korraldatud abielu. Abiellu astujate isiklik nõusolek hakkas rolli mängima õitsengu perioodil.
Oli tavaline, et iga naine abiellub ning saab järglasi. Abielu loetigi kõige tähtsamaks