Huvitavat egiptuse kohta
muda, mis sadestus üleujutatud aladele. Põldudele sadestununa oli see väga viljakas
ning pehme. Seetõttu oli põldusid võimalik harida väga lihtsate vahenditega, kas
kõpla või kerge puuadraga. Üleujutus kestis tavaliselt novembrini, siis algas külviaeg.
Kui seeme külvatud, aeti põldudele lambad, kitsed ja sead, kes terad mulda
trampisid. Kui valminud vili lõigatud, laotati viljavihud kõvakstambitud muld- või
saviplatsile ning lasti härjad neid tallama, kuni terad käes. Egiptlased kasvatasid
teraviljadest nisu ja otra. Lisaks neile veel juur- ja puuvilju ning viinamarju.
Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle, maailma pikima, jõe tõttu on
Egiptus olnud heal järjel. Samuti oli Niilus ka tähtsaim liiklus- ja kaubatee. Lõunasse
sõites oli paat alati täispurjes, põhja siirduti aga alla lastud purjega. Ka oma pesu
pesti Niiluses