8...2.1 g/cm3). Kuivtihedus e. kuivmahumass (skeleti mahukaal) on pinnaseskeletti moodustavate osakeste massi suhe pinnase üldmahtu. Poorsus (n%) on pinnase pooride mahu suhe pinnase üldmahtu. Ehitusgeoloogias kasutatakse sageli poorsustegurit (e), mis näitab pooride ja tahke osa mahu omavahelist suhet. Plastsus on muutumine välisjõu mõjul ilma purustamiseta ja uue kuju säilumine jõu kadumisel. Iseloomulik savipinnastele. Plastsuspiir vastab üleminekule kõvast plastsesse ja voolavuspiir plastsest voolavasse olekusse. Nende vahe kannab plastsusarvu nime. Veesisaldus e. niiskus (w%) pinnases leiduv vabavee osa, mis eraldub kuumutamisel 105deg juures. Praktikas kasutatakse kaalu- ja mahuniiskuse mõisteid. Turbas (orgaanikat sisaldavas pinnases) võib see olla 700% 3)Kuidas vesi liigub pinnases küllastunud kihis ja küllastumata kihis?
kandevõime on kuni 2 MPa. Savi sisaldav põhimoreen on Eestis kõige suurema levikuga, umbes pool ehitusalustest. Paekalda ees on rohekashall, ordoviitsiumis pruunikashall, Lõuna-Eestis punakaspruun. Moreensavi sisaldab palju liiva ja kruusa, seega muutuvad omadused suurtes piirides. Kandevõime 100...300 kPa. Aastajad mõjutavad moreenpinnaseid just tänu sademetele. Ehk pinnased võivad veega küllastumisel võivad peenemad liivad muutuda ujuvpinnasteks (vesiliivadeks), samuti savipinnastele on iseloomulik kokkupuutel veega leondumine, pehmenemine ja plastilisus. Kuivade aastaaegade korral on jällegi vastupidine efekt, kus niiskus hakkab välja kuivama ning pinnas muudab oma struktuuri. Talvel jällegi ei külmu kuivad liiv- ja kruuspinnased isegi tugeva pakase korral. Niisked liivsavid ja savid ning märjad liiv- ja kruuspinnased muutuvad külmudes tunduvalt. 50. Analüüsige plaadi ja kompressioonikatseid savidel. Kompressioonikatse korral puudub pinnasel nn
annaabi.ee 
