Dr. Theodore Maiman 16. mail 1960. a. (Hughes Research Laboratories, Malibu, California, USA). Boksiit Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist. Boksiit on peamine alumiiniumimaak. Lisandeiks võivad olla ränidioksiid, raudhüdroksiidid, savimineraalid jne. Peamised koostismineraalid on gibsiit, bömiit ning diaspoor. Varem peeti boksiiti savimineraaliks, mille keemiline valem on: Al2O3·2H2O. Värvuselt on boksiit hallikas, pruun, kollakas või punakaspruun. Boksiit tekib niiskes ja soojas kliimas alumiiniumi sisaldavate kivimite porsumisel. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial ja Brasiilial. Boksiidile on andnud nime Les Baux de Provence Lõuna-Prantsusmaal, kust varem boksiiti kaevandati. Teemant Teemant on süsiniku allotroopne vorm.Teemant on kuubilise süngoonia mineraal
niiske troopika mullad. Tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Hüdrobiotiit tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Kuulub kolmekihiliste trioktaeedriliste mineraalide struktuurirühma, sisaldab 2-8% MgO, on omaduste ja tunnuste poolest üldiselt sarnane hüdromuskoviidiga, mistõttu savimineraalide määramisel muldades neid harilikult teineteisest ei eristata. Viimasel jal peetakse hüdrobiotiiti segakihiliseks, biotiidist ja vermikuliidist koosnevaks savimineraaliks. Vermikuliit (Mg, Fe2+, Fe3+)3/(Si, Al)4O10/.(OH)2.4H2O. Tekib biotiidi murenemisel või hüdrotermaalsel moondumisel. Kuulub vilgutaoliste paketiga 2:1 tüüpi trioktaeedriliste mineraalide hulka. Kihtidevaheline katioon Mg2+ on ümbritsetud 6 veemolekuliga (nn seotud vesi), peale selle on kihtide vahel veel 8 molekuli nn. mitteseotud vett. Paisumisvõime, neelamismahtuvuse ( umbes 100mg/ekv/100g), kõrge hüdratatsiionivõime poolest sarnaneb
annaabi.ee 
