Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps. Mann jooksis savikule ning karjus, et hunt on toas. Peremees ja perenaine vaatasid seda last. Ta oli väga kõhn. Perenaine üritas temaga rääkida, kuid laps ei paistnud temast aru saavat. Siis tõi perenaine süüa ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud. Mari ja Tiina (laps, kes metsast tuli) käisid marjul. Mari oli saanud juba palju marju, kuid Tiina ei olnud saanud ainsatki marja. Ta oli toitnud oravat
Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps. Mann jooksis savikule ning karjus, et hunt on toas. Peremees ja perenaine vaatasid seda last. Ta oli väga kõhn. Perenaine üritas temaga rääkida, kuid laps ei paistnud temast aru saavat. Siis tõi perenaine süüa ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud. Mari ja Tiina (laps, kes metsast tuli) käisid marjul. Mari oli saanud juba palju marju, kuid Tiina ei olnud saanud ainsatki marja. Ta oli toitnud oravat. Varsti ilmus Tiina vaatavälja Mari
Tulise söepanivokiratta vahele! VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid! PERENAINE. Ei ole enam pühapäev; tähed juba taevas. Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära. VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad! Vaikus. Ei ole kuulda muud kui tuule tuhinat ja vokiratta vurinat. MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib). E-si, es, si-isi, esi-, mi-e me esi-me-, ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pea, ti-ü-ka tükk, pea-tükk... Korraga õues huntide ulumine. Kõik kohkuvad. MANN (hirmul). Hunt, näin, hunt! VANAEMA. Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi! Metsakutsa saab kurjaks! MARGUS (on ukse pealislaua lahti lükanud; külma auru ja tuisku tungib tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja eemalt kostab). PERENAINE (kohmetult)
annaabi.ee 
