"savikruusi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

tõsise häälega. «Jah, õde,» vastas Argoo kuningas, «kui sina teda meheks ei võta.» Tütarlapse alumine huul läks võluvalt mossi. «Ma võtan ta,» lausus tütarlaps. Gringoire uskus nüüd kindlasti, et näeb hommikust saadik und ja et see veel praegugi jätkub. Lahendus oli meeldiv, aga mõjus siiski liiga järsult. Poeedil võeti silmus kaelast ja ta lasti pingilt alla tulla. Vapustus oli nii suur, et ta oli sunnitud maha istuma. Mustlaste hertsog tõi sõna lausumata ühe savikruusi ja mustlastüdruk ulatas selle Gringoire'ile. «Visake see vastu maad,» ütles ta. Kruus purunes nelja ossa. «Vend,» ütles seejärel mustlaste hertsog oma käsi mõlema pea peale pannes. «See on nüüd su naine. Ja õde, see on su mees. Neljaks aastaks. Minge.» 90 VII. PULMAÖÖ Veidikese aja pärast istus meie poeet kuskil mugavalt soojas, väikeses kaarvõlvilises toas laua taga, mis näis aina igatsevat, et sinna seinal rippuvast söögika-pist midagi söödavat ilmuks