Kõrb
liivaluited. Nad tekivad tuule mjul ja tuul vib nad liikuma panna. Luiteid
on erinevaid tpe. Pramiidluited on sna psivad, barhaamid vivad aga
liikuda aastas kuni 20 meetrit.
Soolakrbed esinevad tavaliselt ainult vikeste laikudena suurte
krbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajrvede kallastel.
Soolakrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajrjel, et
soola sisaldav phjavesi tuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ra, jtes
maapinnale soola.
Savikrbetele on iseloomulikud raske limisega muld ja muutlik
veereiim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on sna vettpidav. Varsti
aurub vesi aga ra, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev
koorikuline kiht.
Lssikrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lssist, mis on
tekkinud eelmestikes kunagistest lammisetetest. Lssikrbed saavad rohkem
niiskust, kui teised krbed, kuna mestikud pavad sademed kinni. Seeprast
kasvab lssikrbes kevaditi sna lopsakas taimestik.
annaabi.ee 
