Terasuuruse piiriks savi ja aleuriidi vahel on 2 m. Savi koosneb savimineraalidest, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid. Savikivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid. Kõigist maakoore ülemises osas paiknevaist settekivimeist moodustavad savikivimid 44...56%.[1] Savikivimite hulka kuuluvad argilliit, savikilt, savikivim, mudakivim ja aleuroliit. Vahest arvatakse savikivimite hulka ka setted savi, muda ja aleuriit. Savikivimeist saavad moondudes kildad. Aleuriit on peeneteraline sete, millest saab mattudes ja kivistudes aleuroliit. Savi koosneb aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk savimineraalidest. Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit
kollakas, must kiulistes T 2,6 (oliviin jt.) HT erim Trikliinne agreg agr.-s; vaha, muutumisel matt Talk Lehelised, Roheline, valge, Rasva, L ülitäiuslik K 1, rasvane Savikivimite Steatiit peitkristalne talk Mg3Rt soomusjad, hall, kollane pärlmutri ühes suunas T 2,7 MO; UA peitkrist. agreg; kivimite HT-sel pseudoromb. Kr. muutumisel Vilkude pere
annaabi.ee 
