Konspekt 2009 geoloogia
Jätkus lülijalgsete trilobiitide
õitseng ja esimeste selgroogsete areng. Maismaal esinesid primitiivsed samblataolised
taimed ürgraikad.
Ladestu kivimid
Ordoviitsium jaguneb Vara-, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumiks.
Vara-Ordoviitsiumi ajastik kestis 16 miljonit aastat. Alguses settisid Eesti alal jahedas
merevees liivad ja savid. Selle aegseid setteid näeb Põhja-Eesti rannikul. Tolleaegsed
savid on kildalised ja pruunid. Neid nimetatakse graptoliitargilliidiks ehk
diktüoneemakildaks. Savikiltadel lasuvad glaukoniitliivakivid ja liiva-lubjakivid.
Kesk-Ordoviitsium kestis 12 miljonit aastat, sellest ajast on säilinud 10 m paksused
hallid lubjakivid Põhja-Eestis ning 40 m paksused punasevärvilise savika lubjakivi
kompleks Lõuna-Eestis.
Ülem-Ordoviitsium kestis 17 miljonit aastat. Seal esinevad savikad lubjakivid ja
merglid, põlevkivid, vulkaanilise tuha ehk bentoniidi kihid ning rifid.
Kogupaksus on 70-183 meetrit.