Typhoni aga purskas tuld ka läbi mägede- sellest tulid vulgaanid. Jumalad hakkasid maad taastama, selleks et võimalikult kiiresti kord taastada jagasid jumalad maailma ära. Zeus lõi maale ka omad reeglid. Kui maapealsed elanikud astusid Zeusi reeglitest üle, saatis Zeus neile pikse, niikaua aga kui kõik oli korras kinkis Zeus neile päikse. Zeus saatis inimestele ka rööme ja muresid. Olümpose koja ees seisis 2 suurt savianumat. Ühe sisuks oli kõik hea teise sisuks aga terve maailma halb. Zeusil oli kolm tütart kes määrasid inimeste eluea pikkuse. Esimene tütar Klotho ketras iga sureliku elulõnga, kui lõng läbi lõigati suri üks inimene. Teine saatusejumalanna Lachesis võttis kinnisilmi loosi. Kolmas õde Atropos pani kirja kahe õe otsused. Ka Zeus aitas inimesi mitmel viisil-Dodonas kasvas tema püha tammepuu. Kui inimesed
valskust. Kui ta iganes nägi ülekohut, teatas ta kohe Zeusile ja see mõistis õigust. Häda seaduserikkujale, kelle kohta surematu Zeus oli otsuse langetanud, sest karmimat karistust polnudki võimalik määrata. Kui aga eksinu kahetses, kuni polnud liiga hilja, ja andestust palus, andis Zeus oma üllameelsuses alati andeks ja õelad fuuriad jätsid üleastunu piinamise. Zeus saatis inimestele ka rõõme ja muresid. Olümpose valitsejakoja ees seisis kaks suurt savianumat. Ühe sisuks oli kõik see, mis hea, teine aga sisaldas kõike maailma halba. Nendest ammutas Zeus nii head kui halba ja läkitas igale inimesele maa peal. Häda surelikule, keda suur Zeus kostitas ainult halvaga täidetud anumast. Õnnetus oli selle inimese pärisosa ja mingil kombel ei saanud ta selle eest pakku minna, sest selline oli jumalate valitseja tahe. Kes sai ande üksnes hüvede anumast, oli õnnega koos. Ent seda juhtus nii harva, et neid inimesi peaaegu ei teatudki
annaabi.ee 
