Teine Maailmasõda
välisraadiojaamad. 1950. aastal sulaajal hakkasid kontaktid taastuma. Eestis oli noorsooliikumine,
hipide liikumine. Oluliseks oli Eestile Soome. Põhja-Eestis oli võimalik vaadata televisiooni. Avati
laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt turiste.
21) Majandusareng Eesti NSV-s-
Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine, põllumajanduse
sundkollektiviseerimine. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses
kolhoosid ja savhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus.
22) Eestlaste osakaalu vähenemine-
Käsumajandusega koosnev massiline võõrtööliste sissevool liiduvabariikidest. Mõned Eestimaa
piirkonnad - Virumaa idaosa suured tööstused muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest.
23) Iseloomusta Nõukogude kultuuripoliitikat-
Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. Sõjajärgsetel