Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
Aadlite maailma eesotsas
on Katariina II, rahva eesotsas on Pugatsov. Mõlema kihi seadused ja käitumine on karm
tapavad nii ühed kui teised. Puskin teadis väga hästi, et ülestõus oli verine, aga teose sõnum ei
ole veri ega võitlus, see on midagi muud. Grinjov oli lihtsale inimesele tänulik. Ta sai aru, mis
teene Pugatsov talle osutas. Grinjov seadis Pugatsovi nii temaga ühele pulgale, nad olid
võrdsed. Saveljits leidis, et Pugatsovi aitamine oli enesestmõistetav. Saveljitsil oli väga hea
hierarhiatunnetus. Normaalse suhtumise pärast kingib Pugatsov Grinjovile elu ja hiljem ka
pruudi. Isegi Grinjovi petmine ei muuda Pugatsovi suhtumist temasse.
Teine liin on Marja ja Katariina II vahel. Oluline on see Marja lause: ,,Ei. Ma sõitsin armu
paluma, mitte õigust." See näitab, et Grinjov on ikkagi süüdi. Keisrinna silmis oli Grinjov
süüdi. Ainus, mis võis teda päästa, oli arm. Seadus ei ole ainus, mis võiks reguleerida
inimestevahelist korda
annaabi.ee 
