6 1. elektrimahtuvus 2. vooluallika kasutegur 3. biot-savarti-laplace seadus 4. transformaator 5. soojuskiirgus 1. Tähendab laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga fii-q Võrdetegur on 1/C C=q/fii Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra 2. Elektriahel koosneb ühendusjuhtmetest, vooluallikast ja tarbijast.
Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Paarisarvu lainefrondi tsoonide korral tekib difraktsiooni miinimum. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piires tulevad lained kustutamata ja tekib difr maksimum 1. elektriväli dielektrikutes 2. kondensaator 3. biot-savarti-laplace seadus 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse interferents 1. Aatom on mittepolaarne-ei oma pooluseid. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks. Kui poolusi on kaks nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. Dielektrik on aine, milles vabade laengute hulk normaaltingimustel on väga väike. 2
2 1. elektriväli dielektrikutes 2. kondensaator 3. biot-savarti-laplace seadus 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse interferents 1. Aatom on mittepolaarne- ei oma pooluseid. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks. Kui poolusi on kaks nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. Dielektrik on aine, milles vabade laengute hulk normaaltingimustel on väga väike. 2
dielektrik, mille polarisatsioon soojusjuhtivustegur. võib tekkida iseeneslikult, Soojusjuhtivustegur on välise elektrivälja mõjuta. võrdeline ruutjuurega Senjettelektriku omadused temperatuurist.Sisehõõrdumi võivad tekkida ainult ne (liikumishulga kristallilistel ainetel. 2. Biort kandumine)-sisehõõdrejõud, savarti laplace seadus - Mis mis mõjub kahe gaasi kihi tahes voolu magnetväli on eralduspinnal on võrdeline arvutatav selle voolu nende kiiruste gradiendiga, elementide poolt põhjustatud eralduspinnaga ning sõltub magnetvälja tugevuste gaasi omadustest, mida summana. Vooluelementide arvestab sisehõõrdetegur e.
10) Laetud kondensaatori energia 11) Kondensaatorite jada ja rööpühendus 12) Elektrivool 13) EMJ 14) Ohmi seadus /Kirchhof 15) Elektrivool metallides 16) Elektrivool pooljuhtides 17) Elektrivool vesilahustes 18) Elektrivool gaasides 19) Elektrivoolu töö ja võimsus 20) Termoelektrilised nähtused 21) Maa magnetväli, ampere seadus ja magnetvälja induktsioon 22) Homogeenne magnetväli , biot-savarti seadus 23) Töö vooluga juhtme liigutamisel magnetväljas ja magnetvoog 24) Magnetvälja tugevus 25) Magnetväljade kuju ja püsimagnet 26) Lorentsi jõud 27) Elektromagnetiline induktsioon ja intensiivsus 28) Induktsioooni voolu rakendamine 29) Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused 30) Voolu impedants 31) Maxwelli võrrandd
B on v ja r vektoritega risti 5 H H µ = 4 10 -7 = 1,26 10 -6 - magnetiline konstant m m v×E 1 B = 0 µ 0 (v × E ) = 2 0 µ0 = 2 c c 1.2. Biot'-Savarti seadus µ 0 ( j × r) dV I dq = dV dB = v = j j voolutihedus j= ´ 4 r 3 S j dV =Idl teist poolt nim. lineaarseks voolu elemendiks, esimene pool voolu mahuline element µ0 I (dl × r)
annaabi.ee 
