kohta väljandit carioca(Kara'i oca) Elanikke: 6 186 700 Pindala: 1182,3 km² Ajalugu Esimesed eurooplased saabusid Guanabara lahte Portugali maadeavastajate Pedro Álva Cabrali ja Gonçalo Coelho juhitudlaevastikku kuuluval laeval, mille kapten oli Gaspar de Lemos See juhtus 1. jaanuaril 1502 ja sellepärast anti sellele paigale nimeks Rio de Janeiro, mis portugali keeles tähendab 'jaanuari jõgi' Kliima Rio de Janeiros on lähistroopiline kliima, mis on tüüpiline savannidele Sellele on lähedane mussoonkliima ja sageli ongi suvel linnas pikad vihmaperioodid Kõige palavam kuu on veebruar (keskmiselt +27 °C), kõige jahedam juuli (keskmiselt +21 °C) Aasta keskmine sademete hulk on 1175 mm. Kõige rohkem sajab detsembris (170 mm) ja aprillis (137 mm), kõige vähem augustis(51 mm) ja juulis (56 mm) Aastas paistab päike keskmiselt 2085 tundi Rahvastik Jeesuse kuju Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri
On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. Inimtegevus 16.-18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda Hispaaniasse vedamisega. Atacamas on palju vanu kaevandusi ,sest kõrbest on leitud väärtuslikke mineraale. Atacama on ideaalne astronoomiliste vaatluste jaoks,sest kuivuse tõttu puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrbes filmiti ka viimast James Bondi filmi 007: Veidi lohutust. Keskonna probleemid Kõrbe peale tung savannidele ! Vee puudus ! Ülekarjatamine ! Põllumuldade väljakurnamine ! Puude ja põõsaste kütteks raiumine ! LÕPP!
tärkamisega nad lahkuvad karjadena kõik üksikult lagendikele. Savannides elavad termiidid, kes ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. Sebrad, marabud, lõvi, gasell & elevandid Inimesed savannis Aafrika savannid on ühed maailma vanemad asustatud alad. Suureks probleemiks on savannialade karja ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine, mis kurnab maa välja. Liigne karjatamine on toonud kaasa kõrbe pealetungi savannidele. Seda piirkonda Aafrikas, kus kohtuvad kõrb ning savann, nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev rahvaarvu kasv süvendab seda veelgi. Inimesed savannis Savanne oma ürgses olekus on säilinud veel vaid rahvusparkides. Üheks tulutoovamaks alaks on rahvusparkides tegutsev jahiturism. Hoolimata karmidest karistustest on savannides levinud salaküttimine.
Leida võib palju erinevat liiki usse ja madusid - surmav fer-de-lance (jaracara) ja lõgismadu. Termiitide pesadest, mis võivad ulatuda isegi kahe meetri kõrgusele, toituvad sisalikud vöölane armadill ja ant-eaters (sipelga- õgijad). Veel leidub seal kummalise välimusega loomi nagu võib vaadelda pildiseeriast "Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi". Lõuna-Ameerika savannides ei ole suuri ulukikarju, nagu see on omane aafrika savannidele. Kuigi varasematel aegadel elas seal palju hirvi, on need nüüd jaaguaride ja jahipidajate abiga peaaegu et hävinud. See tähendab siis, et antud liik on kantud punasesse raamatusse. Hirv oli põhitoiduks oncasele, üks tüüp jaaguare, ja otselotile, kes elasid savanni ja metsa piirialadel. Nüüdseks, seekordne tänu ainult jahimeeste hiilgavale tabamisvõimele, on ka need liigid kaitsealusteks kuulutatud (Britannica, 15).
virsikud jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötme kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju. Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes kaevandatakse ka naftat ja maagaasi. Keskkonnaprobleemid Keskkonnaprobleemidest on selles vööndis väga ohtlik kõrbestumine. See tähendab kõrbealade laienemist, nende pealetungi naabruses asuvatele rohtlatele ja savannidele. Selle peamiseks põhjuseks on pinnase kahjustamine ülekarjatamise tagajärjel. Kõrbed laienevad just eriti lõuna suunas kiirusega 6 km aastas ja eriti kannatab selle all Saheli piirkond. Kõrbestumist seostatakse ka kliima üldise soojenemisega. Sõjalisi kokkupõrkeid on põhjustanud juba vee puudumine. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad
annaabi.ee 
