Soome-ugri rahvakultuur
Nimetused
Ingerisoomlaste endanimetuseks on inkeriläinen, alates 19. sajandist ka Inkerin suomalainen. Etnonüüm on ilmselt
tuletatud soomekeelsest hüdronüümist Inkere (vene k Izora, Neeva vasakpoolne lisajõgi). Võimalik, et viimane on
seotud läänemeresoome naisenimega Inkeri. Soomes arvatakse üldiselt ingerisoomlaste hulka ka isurid. Venemaal ja
Eestis peetakse isureid eraldi etniliseks rühmaks. Ingerisoomlased on kasutanud ka piirkondlikke enesenimetusi
äyrämöiset ja savakot. On küsitav, kas ingerisoomlasi saab pidada iseseisvaks etniliseks rühmaks. Pigem on tegemist
soomlaste regionaalse alajaotusega.
Asuala
Ingerisoomlaste ajalooliseks asualaks on Narva jõest Neeva ja Laadogani ulatuv Ingerimaa, mis tänapäeval moodustab
Leningradi oblasti lääneosa. Alates II maailmasõjast elab ingerisoomlasi ka mujal Venemaal, samuti Soomes, Eestis,
Rootsis jm.
Arvukus
Ingerisoomlaste arvukuse jälgimise teeb keeruliseks see, et pärast 1926