Esiajalugu ja arheoloogia alused
Omal ajal jäi mererand
koopast 56 km kaugusele, samas läheduses ka jõesuue 18 000 a tagasi seal igati
soodsad elutingimused. Koobas avastati 1868. a juhuslikult, oli esimene paleoliitilise
koopakunsti leiukoht. Üks kohalik mees käis oma koeraga rebasejahil, koer nuuskis ringi
ja sattus juhuslikult kitsa sissepääsuga koopasse, kust ta oli vaja välja tuua. Kuigi koopaid
oli piirkonnas palju, teatas jahimees sellest kohalikule õpetlasele Sautuolale. 1875. a.
meenus koobas Sautuolale. Hakkas sealt koguma arheoloogilisi esemeid. 1879. a. käis ta
seal oma väikese tütrega, kes koopas lambiga ringi uitas. Järsku laps hüüdis: "Vaata, isa,
32
härjad!" Nii avastatigi sealsed koopamaalid. Sautolal ei olnud kahtlustki, et tegu oli
paleoliitilise kunstiga. Algul peeti aga neid võltsinguks, mille eesmärgiks peeti esiajaloo
uurimise naeruvääristamist. Prantsuse arheoloogiaseltsi president pidas neid on Hispaania