Tõde ja Õigus II Terve tekst
atlantosaurusel ja see tõstab mu -- tähendab inimsoo, -- tõstab tuhat korda kõrgemale kui olid
kõik need esiaegsed peletised, nii et võib täie õigusega öelda: tõsine sauruste kuningas pole
mitte mõni viieteistkümnesüllaline atlantosaurus või seitsmesüllane brontosaurus, vaid mina siin
teie ees, mina, Vladimir Solotarski. Teie naerate? Teie naerate, et mina nimetan iseennast
sauruseks, aga ma mõtlen ju inimsugu. Või ei kõlba inimsugu võrrelda saurustega? Kes on
kadunud ja kes valitseb ilma? Saurused on kadunud ja mina valitsen, mina Vladimir Solotarski,
s. o. inimsugu üldse. Ilmas kuulub kõik minule või ta hävineb. Nõnda on minu tahe. Elevandid,
lõvid, tiigrid, -- maha! Saurustele järele! Metshärjad, põdrad, hirved, tuurad, kaljukitsed -- kõik
maha ja neist ei jää mälestustki! Nõnda tahan mina. Miks? küsite teie. Neid pole enam vaja --
vastan mina. Mida vaja, seda kasvatan ise