Kalakotkas
12
7
(Sommer 1995). Rootsis pesitsevate kalakotkaste asustustihedus sõltub pesa asukoha
laiuskraadist. Rootsi lõunaosas pesitsevate lindude koduterritooriumi suuruseks loetakse 5
km2
(näiteks Aseni ja Marleni järvede saartel), kuid 66 põhja-laiuskraadist alates on keskmiselt 1
paari koduterritooriumiks 200-300 km2 (Poole 1989). Soomes leitud kõige kõrgem
asustustihedus on 5-7 paari 100 km2 kohta (Saurola 1986). Kahe asustatud pesa vähim kaugus
Eestis oli DDT aegse populatsiooni madalseisu ajal Alutagusel umbes 4 km (Randla 1976),
2005. aasta teadaolev vaikseim vahemaa kahe asustatud pesa vahel oli 0,8 km. Kuid vaikseim
pesade vahekaugus oli 2001. aastal Emajõe-Suursoos vaid 500 meetrit. Maakondade
asustustihedused (paare 1000 km2 kohta) on järgmised:
- Võrumaa 4,3
- Tartumaa 3,4
- Ida-Virumaa 3,3
- Valgamaa 3,0
- Põlvamaa 1,9
- Viljandimaa 0,9
- Jõgevamaa 0,4
- Läänemaa 0,4
annaabi.ee 
