Eesti kultuurilugu
" Kes ei tule
jaanitulele, sel kasvavad "odrad ohakased, kaerad kasteheinased". Lõuna-Eesti jaanilauludes on
Jaan üleloomulik olend, karja- ning põlluõnne andja, kellele tuleb tuua sõira ja muud meelehead,
siis jagub toitu nii karjale kui inimestele.
Üks jaanilaupäevaseid ettevõtmisi on saunakütmine ja jaanivihtade valmistamine. Maal pole see
komme tänini unustusse jäänud. Kolga-Jaanis öeldi, et enne jaani tehtud saunavihal on üheksa
rohtu sees. Vihtade valmistamisel laoti huupi vihad hunnikusse, pärast aga loeti üle. Kui oli
paarisarv, tähendas see soovi täitumist. Kõpus on arvatud, et jaanivihaga vihtlemine ravib
jooksvahaigust ning üldse igasuguseid liigesevalusid. Vaivaras ja mujalgi idapoolses Eestis oli
kombeks pärast saunasttulekut viht saunakatusele visata: kui jääb pidama, on hea õnn või pulmad
tulemas. Hõlpsam on toimida nii, nagu tehti Nõo kandis: saunavihast tuli tõmmata üksik oks ja
annaabi.ee 
