Kõrvits
Kõige rohkem
kasvatatakse teda Jaapanis ja Egiptuses. Käsnkõrvitsad on eriti
tähtsad oma valminud viljade juhtkimpude tugeva võrgustiku poolest.
Võrgustiku saamiseks lastakse vili üle küpseda, kooritakse, leotatakse
mitme päeva jooksul vees ja pestakse viljaliha välja. Neid
võrgustikke kasutatakse (ka Eestis) saunanuustikena, kasutatakse ka
sadulate, tuhvlite, suvemütside ja muude asjade valmistamisel.
Pudelkõrvits ehk Lagenaria vulgaris on pärit
Aafrikast. Seal kasvatati teda juba 5000 aastat tagasi.
Tänapäeval kasvatatakse teda kõikjal troopikas ja
subtroopikas. Pudelkõrvitsa lehed on peaaegu ümmargused,
õied on valge. Viljad võivad olla väga erineva kujuga,
tavaliselt on nad pirnjad. Mõnede vormide viljad on
söödavad, kuid peamine tähtsus on pudelkõrvitsatel
annaabi.ee 
