Eesti saunakuktuur
Üha enam võtavad
maad põrandasoojendus, kahhelseinad ja elektrikeris ning sauna sisu kipub jääma
tagaplaanile. Peale inimese enda seal enam mud looduslikku polegi. Nii on ohus ka
vanad saunakombed ja üldine saunakultuur.
Eestlased käivad saunas tavaliselt korra nädalas. Loogiline, et selleks on just laupäev,
sest see tähendab töötegemise lõppu. Igal juhul on põhimõte üks: saunast peab tundma
mõnu, muiud pole motet sinna minnagi. Siiski hoiab saunakultuuri üleval suvekodud
ja suvilad, sest heaks kombeks on kujunenud sinna sauna külaliste kutsumine.
Saunaskäigu teeb eriti heaks vihtlemine, paljud sauana armastajad arvavaad lausa, et
saunaskäimine kaotab suure osa oma mõnust, kui minna sauna ilma vihata.
Levinumad vihad on tamme või kaseokstest tehtud. Laval viheldes kiireneb organismi
ainevahetus ja nahk puhastub põhjalikumalt. Enne käikulaskmist pehmendatakse vihta
soojas vees, külmunut aga elustatakse jahedas vees