Eesti muinasajal
Ta sai piiskopiks 1199. Enne Liivimaale tulemist, külastas ta Rooma paavsti Innocentius III. Paavst kuulutas välja ristisõja Baltikumi paganate vastu.
Albert sai õiguse värvata sõdijad. 1200 saabus Väina jõe suudmesse 23 laevaga 300-400 rüütlit. Alberti eestvedamisel hakati 1201 rajama Riiat (valmis
Riia toomkirik, mis sai vallutamise tugipunktiks). 1202 asutas Albert Mõõgavendade ordu, rüütlid nii mungad kui sõdurid (200-300 liiget). 1236 löödi see
Saumle lahingus leedulaste poolt laiali. 1206ndaks aastaks olid enamus liivlaste ning läti hõime ristitud.
15) Sündmused 1208-1215
1208 Esimene ristiretk Ugandisse, Otepää linnus põletati maha
1208-1210 vastastikused rüüsteretked, igale sakslaste retkedele vastasid eestlased samaga
1210 toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendusmalev piiras Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tähtsamaid tugipunkte.