Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Nii ka analüüsitavatele nõu andes peab Jung iga juhtumi puhul vajalikuks ära otsustada, kas
analüütik suudab seista inimese kõrval alati, isegi kui inimese teekond osutub lõpuks ,,nurjunud
seikluseks."
,,Tal ei tohiks olla kinnisideid selles suhtes, mis õige on; samuti ei tohiks ta teeselda, et teab,
mis on õige ja mis mitte - muidu võtaks ta midagi kogemuse rikkusest ära" (JUNG 1977:343)
Nii oleks ka õige toetada Saulusel mõtet võtta ette teekond Damaskusesse, et sealseid Jeesuse
järgijaid vangistada ning taga kiusata. Sest ei ole teada, mis teekonnal juhtub - ehk ta näeb teel
olles ilmutust? ,,Valgus vajab pimedat - kuidas muidu ta välja paista saaks?" (ibid) Viimati
avaldatud mõttekäigud räägivad teoloogilises plaanis jällegi vastu võimalusele käsitleda Jungi
selge dualistina. Pigem ilmneb siin taoistlik joon - vastandid esinevad tähenduselt
ambivalentsetena ning üksteisega lõimunuina.