Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paartuhat elanikku, kuid hakkas siis kasvama, olles nüüd enam, kui 400,000 elanikuga linn. 20. Sajandi teise poole alguses liideti Tallinnaga Nõmme ning hiljem alustati ka Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe ehitamisega, kuhu esialgu paigutati elama NSV liidust suunatud tööjõud. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel
· 0,3...1 m 20 punkti · 0,005...0,3 m 10 punkti · < 0,005 m 4) Pragude iseloomustus · 1.Väga krobelised lühikesed 25 punkti · 2.Krobelised, laius all 1 mm 20 punkti · 3.Ebatasane pind, laius üle 1 mm 12 punkti · 4.Tasane pind, sau praos laius 1...5 mm 6 punkti · 5.Praod sauega täidetud paksuses üle 5 mm 0 punkti 5)Hüdrogeoloogilised tegurid Vee Vee Olek Punktid juurdevool survesuhe l/min omakaalu pingele Puudub 0 Kuiv 10 25 0 ... 0,2 Niiske 7 25...125 0,2 ... 0,5 Märg 4 Üle 125 Üle 0,5 Ujutusoht 0 6) Pragude orientatsioon (-punktid) · tunnelis hüdrotehnikas
annaabi.ee 
