Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
käigus allergiline inimene viiakse kokkupuutesse algul allergeeni üliväikseste kogustega, mida järk-
järgult suurendatakse (“Meditsiini sõnastik” medicina 2004 lk 137) või meetod, mis võimaldab ravida
allergiaid annustades korduvalt madalates doosides antigeeni, mille vastu patsient on allergiline
(“Cellular and Molecular Immunology” 5th edition Abbas ja Lichtman, Elsevier Sauders lk 483)
spetsiifiline ravi seisneb organismi hüposensibiliseerumises spetsiifilise antigeeniga.
Hüposensibiliseerumine on näidustatud juhtudel kui allergia esineb vältimatute allergeenide suhtes -
elukutsega seotud või ümbritsevas keskkonnas pidevalt esinevad allergeenid. Vastunäidustuseks on
nakkuslikud protsessid, aktiivne kopsutuberkuloos, dekompenseeritud südamehaigused, maksa- ja
neeruhaigused jne