· Preestrid (pontifeks ehk sillaehitaja) riigiametnikud · alistatud rahvaste usku ei sekkutud · valitses animism usk kogu looduse hingestatusse · igale asjale omane jõud, hing nuumen (Janus hea alguse ja lõpu jumal) Temal oli tempel, kus hoiti mõlemad uksed lahti, et oleks hea algus ja lõpp. Kinni hoiti terve augustuse ajastu peale vaid 3 korda) · majadel oma kaitsevaimud Iaarid · Saturnusele pühendati pudustusi saturnaale · ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat 1)Varajane (30 235 pKr) 2)(Octavianus) Caesar'i kasupoeg Callius Julius Caesar Octavianus (Augustus, mis on aunimetus) Ta on rooma I keiser. Ta nõuab Caesari austamist. Senat arvestab keisri soove rahvakooslolek kaotab oma tähtsuse
Nuumen- Looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Roomas religioonis. Roomlased arvasid, et igal kivil on hing, puul, järvel jne. Laar- Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Nad olid tähtsad, sest nad kehastasid esivanemate hingi. Geenius- Igal perel oli maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Saturnaal- Pidustused, mis olid pühendatud Jupiteri isale Saturnusele, kes oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Vesta neitsid- Tule eest kandsid hoolt suursugustest suguvõsadest preestrinnad, keda kutsuti neitsideks. Kahe näoga Janus- Jaanus oli sõjajumal, ja piiride kaitsja, keda kujutati kahenäolisena- üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Tõlgendati vaatamist minevikku ja tulevikku. Triumf- Vana-Rooma võiduka väejuhi ja ta sõdurite pidulik rongkäik. Vergilius- poeet, tema peateos eepos ,,Aeneis", see oli pühendatud Roomalaste
annaabi.ee 
