Kriminaalpoliitika kordamine
t ka üks
inimene oleks liiga palju.*30
Eraldi väärib äramärkimist eelnõu teksti teoreetiline nõrkus käitumisteaduslikes küsimustes. Kuigi niivõrd
erilise kurjategijate kontrolli meetme kasutuselevõtt oleks eeldanud paratamatult vastavate spetsialistide
kaasamist, pole neid eelnõu autorite ega ekspertide hulgas. Nõnda pole keeruliste küsimustega silmitsi
24
sattutes vist isegi mitte aimatud nende tegelikku keerukust. Näiteks on ebakorrektne kasutada terminit nagu
,,kriminogeenne käitumine", mida erinevalt ,,kriminaalsest käitumisest" on vaevalt üldse võimalik rahuldaval
viisil defineerida. Kriminaalpoliitika efektiivsust ei pea siduma niisuguste raskelt piiritletavate ja vaieldava
sisuga mõistetega nagu ,,ohtlikud kalduvuskurjategijad", ,,kuritegelik kalduvus" või ,,isiku ohtlikkus" jms. *31