Seneca moraalikirjad Luciliusele
kas sa siis veel elad? (19) "Kuid mina," ütleb keegi, "tahan elada, sest ma toimetan paljusid aulikke asju.
Vastumeelselt jätan ma maha kohustused elu vastu, mida ma täidan ustavalt ja agaralt." Kuidas? Kas sa
siis ei tea, et üks elu kohustusi on ka suremine? Sa ei tohi ühtki kohustust välja jätta. Neil pole ju kindlat
arvu, mille täis saades tuleb lõpp.
(20) Ükski elu pole pikk. Sest kui sa asjade loomust täheldad, siis tundub lühikesena isegi Nestori või
Sattia elu, kes oma hauakivile käskis kirjutada, et ta on elanud üheksakümmend üheksa aastat. Võid
näha, et mõni on suurustanud ka pika vanadusega. Kes oleks suutnud teda taluda, kui tal oleks
õnnestunud sada täis saada? Nii nagu näidendi puhul on tähtis mitte kui kaua, vaid kui hästi teda
etendatakse, nõnda ka elu puhul. Pole üldsegi oluline, kuskohal sa lakkad. Lakka, kus tahad, tee ainult
ilus lõpetus. Jää terveks.
LXXVIII.