Eesti murded I konspekt
o pluurali 3. pöörde tugev aste, nt teGevaD;
o n-kujuline nud-partitsiip, nt oln ‘olnud’;
o mb mm, nt lammaD ‘lambad’;
o TA inessiiv;
o ja – jä ning er – är, nt jäGu, pära;
Palju jooni on levinud endise Põhja-Viljandimaa murrakutesse:
o las ja lit klaasi ja pliidi asemel;
o v-kaolised sui ja kaei;
o kiBi ‘kibi’, eDeB ‘edev’, metses ‘metsas’;
Kontaktid lõunaeesti murretega:
o kippe : kiBeDa,
o makka ‘magan’;
o sattaB ‘sajab’;
o sisekadu: otsma, kikma;
o tunnuseta infinitiivid, nt istu ‘istuda’, otsi ‘otsida’;
o saava käände lõpp on s, nt suures mehes ‘suureks meheks’;
Rootsi mõjud!
Tähtsaimad erijooned
Hääldus
v – b enamasti vokaalide vahel, nt kõBa kiBi ‘ kõva kivi’;
loid artikulatsioon: häälikute kadu erinevatest vormidest, nt kasvast ‘kasvasid’, panim ‘panime’; sageli on ootuspärase Q3 asemel Q2;
annaabi.ee 
