Arheoloogilised perioodid, arhailine periood
525. a. eKr vallutasid
pärslased Egiptuse. Riigi piirid ulatusid Eugese merest Indiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.
Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtusid pärslased suure lugupidamisega,
võtsid neilt üht-teist üle ega surunud enda kombeid peale. Alistatud maades jäi püsima
endine õiguskord. Alamatelt nõuti Pärsia kuninga tunnistamist ja maksude maksmist. Riigi
juhtis suurkuningas. Riik oli jagatud satraapiateks, mis ühtisid alistatud maade
piirkondadega. Igas satraapias oli ametnik, kelle oli suurkuningas määranud, kes kogus
makse. Kõige tähtsam oli postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia
lääneosast Susa linna Lõuna-Iraanis.
2.) Nimetan järgmiste rahvaste kõige tähtsamad saavutused
egiptlased- tähtsad teadusharud, templid, papüürus-hieroglüüfid, püramiidid,
päikesekalender, novelli zanr
sumerid- ratta leiutamine, kiilkiri, maailma esimene eepos (Eestis Kalevipoeg 19 saj.
Kreutzeald, Faehlmann)