Kreeka poliitiline ajalugu
mereliidust saanud tõenäoliselt tugevaim võim Kreekas. Samas süvenes liitlaste
rahulolematus, mida põhjustas nii Ateena palgasõdurite omavoli kui ka kleruuhiate
(Ateena kodanike asulate) rajamine mõnedele liiduga ühendatud aladele (näiteks Pärsialt
ära võetud Samose saarele). Liitlaste rahulolematust õhutas Kaaria valitseja, poolkreeka
päritolu Mausolos (377 353; Kaaria on piirkond Väike-Aasia edelaosas), kes nimeliselt
Pärsia satraabina, tegelikult aga peaaegu sõltumatu võimukandjana käsutas ka mitmeid
kreeka rannikulinnu. Teiste seas allus talle Halikarnassos, millest tegi oma pealinna.
Mausolose toel tõstsid kolm saareriiki Hiios, Kos ja Rhodos 357. a. Ateena vastu
mässu, saades toetust ka juba varem liidust lahku löönud Byzantionilt. Järgnenud nn
liidusõjas sai Ateena eskaader Hiiose juures lüüa. Rahapuuduse leevendamiseks liitusid
annaabi.ee 
