Keskaegne Liivimaa
Regiooni
piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis
piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne
Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saare-
Lääne, Tartu ja Kuramaa piiskopkond), Lundi kirikuprovints (Tallinna
piiskopkond). Liivimaa kõrgemad vaimulikud pärinesid enamasti
Saksamaalt, mõned ka Taanist. Hiliskeskajal olid pärit ka Preisimaalt.
Eestima hertsogkonna moodustasid Satnsby lepingu kohaselt 1238.
Aastal taani kuningale antud Harju-ja Virumaa. Seda käsitleti Taani
kuninga isikliku valdusen. Kuningat esindas siin asehaldur, kes
resideeris Tallinna linnuses.
13.sajandi lõpuks omandas tema kõrval tähtsa koha rüütelkond.
1346. Aastal müüs kuningas oma Eesti valdused Saksa ordule.
Saksa ordu asutati 12.sajandil ning see oli üleeuroopaline
organisatsioon. Selle peakontor asus Preisimaal. Eesotsas seisis
annaabi.ee 
