Tammsaare ja Gailit elulugu
küll H. Sudermanni tõlkimisega. Aga tema kooliealise sugupõlve ,,Kiirtes" avaldatud ,,Kaks
paari ja üksainus" pimedast mõisakantnikkude urkast - see võistles juba meie külanaturalismi
ehtsamate saavutustega.
,,Kahes paaris ja ühesainsas" on selle omatee otsija aje nii siis pöördunud meil alles uudsesse
naturalismi. See ilmub teose pisiasjus ja tervikulises kokkupanekus. Armetu tõsielu
paljastamistahe ei jaga siin kaasaegse E. Petersoniga mitte ainult satikamotiivide moodsust.
Motiivide ja sõnaleidude aksessuaarid viitavad üheskoos naturalistlikule põhivaatele. ,,Kahe
paari ja üheainsa" pahased tegelased võrdlevad üksteist ,,putukatega", kooselu ,,hundipesaga",
vihastavad ,,tolavasika" ja ,,vaskussi" nimeandmistega. Pisut, paremas tujus võrdleb Kaasi
naisepeletis Tiina vana Taidi-Laidit sigadega seletades: ,,Ootab ja ootab ning kögiseb, ei lähe
magama enne kui suutäie saab." Selle loomulik-loomaliku elust arusaamisega on ka Laia eit