Anna Haava: elu ja loomingu lugu
[1]
Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna
juures võis näha mõlema vanema tervikuks liitunud omaduseid. Anna oli pärinud ema
tumedad juuksed ning tõmmu jume, kuid Annal oli isa näojooned ja suured sinakashallid
silmad. Iseloomus kohtusid samuti mõlema vanema pärandid. Tütre tundehellus meenutab
ema ägeduseni ulatuvat temperamenti ja Anna Haava ise on enda huumori ja satiirimeele
kinkijaks nimetanud oma värvika sõnaga ema. Kuid Anna Haava isiku ja talendi
põhiolemuses tunneme ära Joosep Haavakivi sisemise täiusetungi, tema ebamäärase püüdluse
ideaalide poole. [2]
Viieaastaselt õppis Anna lugema. Oma esimese kirjandusliku hariduse sai ta Carl Robert
Jakobsoni lugemisraamatust ning hakkas siis ise vähehaaval ka isa lugemisvara vallutama:
Kreutzwaldi, Jannseni ning ,,Postimehe’’ aastakäike. Eredalt jäi talle meelde, kuidas isa luges