"triibulised."" Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel lülitus Vilde aktiivselt poliitilisse tegevusse, võttes osa Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Tartu osakonna asutamisest. Vilde kirjutised ja tegevus revolutsiooni ajal tegid temast tagaotsitava. Koos värske elukaaslane Linda Jürmanniga põgenes Vilde arreteerimise eest Peterburi, seejärel aga Helsingisse, kus asus välja andma satiirilehte "Kaak". Pagulasena väisas Vilde pea kõiki Euroopa suuremaid riike ja kultuurikeskusi Saksamaad, Austriat, Tsehhit, Sveitsi. Kodumaale naasis Vilde alles 1917. a.. Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol. Kirjandusteadlase Toomas Haugi sõnade järgi on Vilde "eesti kirjanduse esimene eurokutsar, kes oma hobuseid utsitades piitsutab laias kaares kõikvõimalikke ühiskondlikke ja inimlikke pahesid."
Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel lülitus Vilde aktiivselt poliitilisse tegevusse, võttes osa Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Tartu osakonna asutamisest. Vilde kirjutised ja tegevus revolutsiooni ajal tegid temast tagaotsitava. Koos värske elukaaslane Linda Jürmanniga põgenes Vilde arreteerimise eest Peterburi, seejärel aga Helsingisse, kus asus välja andma satiirilehte "Kaak". Pagulasena väisas Vilde pea kõiki Euroopa suuremaid riike ja kultuurikeskusi - Saksamaad, Austriat, Tðehhit, Ðveitsi. Kodumaale naasis Vilde alles 1917. a.. Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol. Kirjandusteadlase Toomas Haugi sõnade järgi on Vilde "eesti kirjanduse esimene eurokutsar, kes oma hobuseid utsitades piitsutab laias kaares kõikvõimalikke ühiskondlikke ja inimlikke pahesid."