E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Peamist
huvi pakub Bornhöe jutustustes tolleaegse olustiku, mitmesugustesse sotsiaalsetesse
gruppidesse kuuluvate inimeste, nende mõteviisi, harjumuste ja vaadete tõpäane
kujutus. Tätsamates nendest --«Anni neitsipõves» ja «Rollides», mis on oma
sisult võdlemisi läedased --on kesksel köal aadli narruseni ulatuva seisusliku
uhkuse ja rahvusliku übuse paljastamine, millega kirjanik jäkas oma ajalooliste
jutustuste võtlevat suunda.
Omapäases satifrilises laadis kirjutatud teos on «Tallinna narrid ja narrikesed»
(1892). Siin kujutab Bornhöe mitmesuguseid vana Massiüiskonna tingimustes
veidruseni virildunud tü upe, kes on tüised, käutud ja naeruvä arsed, olgu nende
narruseks siis kuulsus, raha võ armastus. Eriti teravalt on Bornhöe oma satiiris
väja naernud kodanluse alusetut kul-tuuriupsakust ja «eesti suurvaimude»
väjahaudu-mise maaniat; eelkõge on Bornhöe halastamatult karikeerinud tolle