Gröönimaa
Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare
lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes
esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad,
muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50
linnuliiki.
Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat. Võimalik on nafta,
SUUR SULA :P
Satelliitvaatlused ja tipptehnoloogilised piirkondlikud atmosfäärimudelid on teineteisest
sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos, väidab
ajakirjas Science avaldatud värske uurimus.
Massi kadu jaotub ühtlaselt Gröönimaa tormakate liustike voolu kiirenemisest tingitud
jäämägede tekke juurdekasvu ja sulavee lisandumise vahel jääkatte pinnale. Viimaste aastate
soojad suved on massi kao tempo ajavahemikus 2006-2008 kergitanud 273 gigatonnini aastas
annaabi.ee 
