laevaliiklus, vette satub 20-70 tuhat tonni naftaprodukte aastas; ·Rohugradiendid: tiheduse erinevusest (temperatuur, soolsus) , Voorliikide sisserandamine; Hapnikupuudus Laanemere veetaseme erinevusest. Veetaset saab maarata: Vaatlustega suvikutes; Uputatud keemiarelvad, lahinguvarustus; Elupaikade veemoodulatilt; Mareograafi abil; Veealuste rohuandurite abil; havimine; Rannajoone muutmine, merre ehitamine; Kiirlaevade Satelliitseire abil; Matemaatilise modelleerimise abil. Laineid lained; Kalastiku ulepuuk. Laanemeri on uks enam uuritud mere pinnal (merelaineid, pinnalaineid) pohjustavad tuul; meresid maailmas. Sellegipoolest on siin toimuvaid protsesse atmosfaarirohu muutused; teiste taevakehade (Kuu ja Paikese) vordlemisi keeruline modelleerida. Moned sellised protsessid kulgetombejoud; maavarinad, maalihked voi vulkaanipursked;
puidu tootmine (täiendavad kulutused bürokraatiale, sertifitseerimisele jmt) ei läheks niivõrd kalliks ja keeruliseks, et suurendab huvi võtta riski viia läbi ebaseaduslikke toiminguid. Nimetatud küsimust on rõhutatud just ÜRO ECE Puidukomitee istungitel. Tänu suurele illegaalse metsanduse osakaalule on ministeerium kohustatud võtma kasutusele meetmeid selle vähendamiseks, kui 2005 aastal olid meetmeteks: 1) Järelvalve tugevdamine - sh. satelliitseire, puidukaubandusega tegelevate ettevõtete kontroll (Keskkonnainspektsioon, Tolli- ja Maksuamet), infosüsteemide arendamine haldussuutlikkuse tõstmiseks ja järelevalve efektiivsemaks muutmiseks; 2) Metsaomanike nõustamine heast metsamajanduse praktikast, väärtuslike loodusobjektide kaitsest, seadusandlusest, maksuküsimustest - SA Erametsakeskus ja erametsaomanike organisatsioonide kaudu (individuaalnõustamine, rühmanõustamine, õpperajad ja teabematerjali);