"satelliitandmeid" - 1 õppematerjal

Rannikumere kaugseire referaat

Samas on sellise sensori ruumiline lahutus 30 m. Vetikavööndite laius uuritud alal oli tihti vaid mõni piksel lai ja fütobentose varieeruvus pikseli piires tihti suur. Seega on andmete interpreteerimine keerukas. Põhjataimestiku kaardistamiseks on tõenäoliselt sobivaim kasutada lennuvahendil paiknevaid spektromeetreid. Nende ruumiline lahutus ning spektraalne lahutus peaks olema optimaalne fütobentose kaardistamiseks. Seire hind pindalaühiku kohta oleks sel juhul kallim kui satelliitandmeid kasutades. Samas saab lennukiga lennata mööda rannikut hõlmamata alasid, kus põhjataimestik puudub. Sellised alad moodustavad aga satelliidipiltidel suurema osa. Lisaks bioloogilistele kvaliteedielementidele on kaugseire abil võimalik hinnata ka füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide hulka kuuluvat vee läbipaistvust (Martin G., Jaanus A., Simm, M., Kotta, J., Kutser, T. 2006.) 2010. aastani toimus vee kaugseire andmete esitamine Keskkonnaministeeriumile JPG formaadis piltidena